Vähe on restorane, kus hiilgaks korralik mereandide või kalade valik menüüs. Bocca Pescheria on üks selliseid, kelle menüü koosnebki mereandidest. Restorani kirglik peakokk Nicolo Tanda on südamega söögitegemise juures olnud juba 50 aastat ja Bocca Pescheria on üks nendest kohtadest, kus tema armastus toidu vastu südamest tee taldrikuni leiab.

Bocca Pescheria on selgelt itaalia ja vahemeremõjutustega väike hubane 24-kohaline restoran. Interjöör pole nõudlik ja sinna võid tänavalt sisse astuda teksades ja T-särgis. Ruum on avar ja valgusküllane. Seintel ilutsevad pildid on detailid sellest, mis ootused võiksid olla menüüle – rohkelt merd. Vabam õhkkond tähendab restorani, kuhu minemiseks ei pea ülemäära palju põhjust otsima, et erilist sündmust tähistada. Ja kellele ei maitseks kala, mereannid ja itaalia köök?

„ Pescheria tähendab itaalia keeles kalapoodi.“

Itaallasele omaselt on Nico on väga kirglik inimene ning viib minu ja Sveni kohe kööki, et näidata merikuradit, kaheksajalga, hiidkrevette, kammeljast ja meriahvenat. Täna tulid, värselt. Mitte külmutatud. Loetelu, mida menüüs pakutakse, on pea poole pikem. Käed on selleks, et nendega rääkida ja seda teeb Nico ilmekalt. Iga väide, et tooraine on kõige alus ja selle värskusest sõltub tulemus on peale esimest lauset selge, aga kuulame truult seda veel 27 korda. See kõlab kui lihtne ja iseenesest mõistetav tõde, aga selle sügavat tähendust tajud alles siis, kui oled koos meistriga ise köögis.

Bocca Pescheria menüüga tutvumist alustame kergelt marineeritud kaheksajalaga, Merlot äädikaga maitsestatud kartuli-carpacciost (12,50€). Olgu siinkohal ära öeldud, et parim kaheksajalg mida me söönud oleme.

Järgmiseks tõi Nico lauda musta seepiatindi risottino grillitud kalmaariga (11,50€). Minu vaieldamatu lemmik! Mõnusalt pehme ja kreemine risotto, mis oli mustaks värvunud seepiatindist ja grillitud täidetud kalmaar. Nico tehtud risotto trumpaks üle ilmselt vaid tema ema tehtud risotto.

Sidruniga aurutatud meriärna filee hanemaksa ja fenkolipüreega (20,50€). Kooslus meriärna ja hanemaksast… seda on raske sõnadesse panna. Sidrunist saadud kerge happesus mängis väga hästi kokku hanemaksaga.

Värske tuunikala maitsestatud ingveri, laimi ja koriandriga (14,50€). Vähe on restorane, kes pakuvad värsket tuunikala. Viska seina see tuunikalakonserv ja mine proovi õiget tuunikala! Ebareaalselt pehme ja hõrk liha.

Sven, kirjelda palun maitset… räägi, mida su meeled tunnevad ja millised noodid jäävad keelele viimaseks? Mis küsimus see veel on (suured silmad, ära sega mind, mitte praegu)?! Pole noote ja pole muru, pole haput ja pole magusat on vaid vaikus. „Kuidas ma kirjeldan sulle pannkooke mida mu vanaema mulle teeb? Võimatu! Sest need on vanaema tehtud pannkoogid ja keegi ei tee neid paremini! Sama on ka sellega, mida Nico siin pakub. See on elamus. See on lihtsalt tema element ning see tulemus tuleb tal mängeldes.“

Sardiiniast kasvanud ja elanud Nicolo alustas oma teed toidumaailma köögi kõige madalamalt lävepakult – kartulite ja porgandite koorimisest. 12 – 13 aastaselt kartuleid koorinud Nicolo sai oma esimesed ristsed ja parimad õppetunnid perehotellis töötades, kus peremees oli uksehoidja, kohvritekandja ja kokk ühes isikus.

Nicolo on tänaseks täiesti omaks võtnud põhjamaise talve ning oskab sellest rohkem rõõmu tunda, kui Sardiinia 40 kraadisest kuumusest. See on vist vanusest, naerab Nico ise. Nico pole just suurem õllesõber, pigem vein, aga oma koht õllel on laupäeviti saunas käies. Muidugi on Nico kodus olemas saun ja iga laupäevane saun õllega on juba rituaal.

14 aastat Eestis peakokana töötanud Nicolo ohjab täna Bocca, Bocca Pescheria ja La Bottega kööki. Nende aastate jooksul on tema käe alt ja meeskonnast läbi käinud muljetavaldav arv inimesi. Mõned sajad inimesed kindlasti. Oma meeskonda Nico kiidab, sest neid, kes õppida ja tööd teha tahavad, on vähe. Ta peab suhtumist olulisemaks, kui oskusi. Oskusi saab õpetada, suhtumist alati mitte.

Mis on siis Nicolo Tanda edu võti? Elus pole olemas kuldvõtmekesi. Tuleb teha hästi seda, mida teed ja mis veelgi olulisem – sa pead tahtma seda teha ja see peab tulema südamest. Nico teeb oma asja suure südamega ja nagu ta ise ütleb, see on tema töö ning hobi ühes. Oma püsikliente poputab ta erilise lahkusega, nagu itaallasele kohane. Sa ei läheks nagu restorani, vaid kellegile külla, kellegi koju. Ja oma kodus hoolitsetakse külaliste eest alati kõige paremini.

See on midagi teistsugust, kui itaallane sulle oma kätega süüa teeb. Tõesti on.

Elamusi,
Teet ja Sven